3 graafikut Eesti meediast, mis mulle ei meeldinud

Foto: AbsolutVision (Unsplash)

Selle aasta viimases blogipostituses toon välja kolm joonist, mis mulle sel aastal meedias silma jäid. Ma usun, et need ei ole aasta kõige halvemad joonised, aga ma tahan neid siiski parandada. Lisasin lõppu ka ühe joonise, mis mulle väga meeldis.

Ma ise ei ole kunagi ajakirjanduses töötanud ja saan aru, et tihti kvaliteet langeb üksnes selle tõttu, et tulemusi on kiirelt vaja. Kehtib ikka ütlus: “Parem tehtud kui täiuslik.”

PS! Toon näited Postimehest ja ERRist lihtsalt selle pärast, et jälgin neid kanaleid kõige rohkem.

Kes on meie armastatuim president? (23.02.18 Postimees)

See joonis on trükitud lehest. Enne kui vigadest räägin, toon välja paar asja, mis mulle selle joonise juures meeldivad.

See joonis jääb hästi silma, sest siin on palju valget pinda/õhku. Mulle meeldib, et halli värvi on kasutatud grupi “Ei oska öelda” esitamiseks ja see on pandud viimaseks. (Alternatiivina oleks võinud selle grupi teiseks panna.)

Ma ei saa aru, miks on valitud selline disain. Erinevate alamrühmade eelistuste võrdlemiseks tuleb ringe võrrelda, mis ei ole kõige lihtsam ülesanne. Kellele meeldib Lennart Meri kõige rohkem? Vastuse saamiseks tuleb vaadata iga ringi numbreid, üksnes värvitud osa suuruste võrdlemisest ei piisa. Selgema tulemuse saame, kui esitame need andmed tulpade või ridadena.

Minu versioon on järgmine.

Kellele siis meeldib Lennart Meri kõige rohkem? Visuaalselt jään mina 2 grupi vahele – Reformierakonna või muu erakonna toetajad. Lõpptulemuse jaoks pean võrdlema ainult kahe numbrit. Õige vastus on Reformierakonna toetajad (78,4%).

Metsa kasvab hoogsamalt, kui raiutakse (13.03.18 Postimees)

Järjekordne pilkupüüdev joonis. Väga leidlik on näidata erinevate aastate metsamaa pindala kuuskede kõrgustena. Mind häirib, et 2015 ja 2017 aasta kuused on teineteisest kaugemal kui 2000 ja 2005 aasta kuused. Kuuskede kaugus võiks olla seoses nende aastate omavahelise ajalise kaugusega.

Lähme alumiste jooniste juurde. Kuna 2001 aasta ring on nii palju väiksem kui 2017 aasta oma, siis tundub, et 2001 aasta oli mahult kordades väiksem. Tegelikus ringide suurused ei oma väärtust.

Joongraafiku suurimaks miinuseks on see, et kõik vaatlused on võrdsetel kaugustel. Lähemalt vaadates näeme, et esimesed punktid on viie-aastase ja viimased ühe-aastase sammuga. Lisaks, graafiku y-telg ei hakka nullist, mille tõttu tundub, et raiemaht on pool juurdekasvu. (PS! Joongraafikud ei peagi algama nullist.)

Siin on kaks võimalust, kuidas joongraafikut selgemalt esitada.  Üks võimalus on jätta joonis samaks, aga 2010 ja 2015 (või 2015 ja 2016) vahelt joon ära kustutada. See annab märku, et midagi on muutunud. Teine võimalus on teha uus joonis, kus x-telje punktide vahe on ajaga vastavuses. Kui alustame y-teljega nullist, siis ei tundu raie maht nii palju väiksem juurdekasvust. Samas teine lahendus võib olla veidi igav.

Reformierakonna toetusest on Kaja Kallase efekt kadunud (28.08.19 ERR)

See on artikli pilt online’is. Eesmärgiks on küll pilgu tõmbamine, kuid siiski võiks see korrektne olla. Esiteks, punktid asuvad üksteisest samal kaugusel, kuigi juuli andmed on puudu. Teiseks, muutust aprillist maini (3%) näidatakse horisontaalse joonena. Kolmandaks, miks muudab joon värvi?!

Kuid kõige rohkem häirib mind see, et ERRis on selgeltnägijad, kes teavad, et Reformierakonna toetus kukub veelgi. (Seda ei juhtunud, sest septembris oli Reformierakonna reiting 27%.)

Ma olen sel aastal näinud ka mitut head joonist, aga ma toon siin välja ainult ühe.

Hea graafik: Eesti osaleb uues Põhja alliansis (09.04.18 Postimees)

Sellel artiklil on online’is ja trükitud lehes erinevad joonised. Hea joonis tuleb just trükitud lehest.

Siin on mitu aspekti, miks see mulle meeldib.

Esiteks, kogu joonise tühi pind on kasutatud teksti jaoks. Meenutab veidi yin-yangi tasakaalu.

Teiseks, joonis räägib võlast. Mida suurem on võlg, seda halvem. See on suurepäraselt edasi antud sellega, et tulbad jooksevad alla. Mida pikem on sinu tulp, seda halvemas olukorras sa oled.

Kolmandaks, riigid on võrreldavad, sest kasutatakse protsente. Ja kõige olulisem protsent (60%) on nii selgelt esitatud.

Neljandaks, joonise pealkiri on paigutatud joonisele. Kuna mõned tulbad on nii pikad, siis joonisel on vaba ruumi, mida on hästi ära kasutatud.

Viiendaks, punane värv annab mõista, et teema on negatiivne, aga tänu taustavärvile ei ole see karjuv.

See on minu tagasiside neile joonistele. Kui sa leiad mõne silmapaistva joonise, eriti Eesti meediast, anna mulle märku. Ilusat aasta lõppu!