Vaatame uuesti Eesti palgakasvu

Septembris kirjutasin postituse viimase 15 aasta keskmise palga muutusest. Üks lugeja tõi välja, et sellises kontekstis peaks vaatama pigem mediaanpalka kui aritmeetilist keskmist.

 

Aritmeetiline keskmine vs mediaan

Aritmeetilise keskmise saamiseks summeerime kõik palgad ja jagame tasusaajate arvuga. See näitab kui palju saaks töötaja kui kõigile makstaks võrdselt.

Mediaan näitab summat, millest saavad pooled töötajad rohkem ja pooled töötajad vähem. Ehk see näitab, mis summat saab keskmine töötaja.

Keskmine palk on pea alati kõrgem kui mediaan, sest üksikud (väga) suured väärtused viivad keskmise üles.

Väike tekstülesanne: Ettevõttes töötab 5 töötajat palkadega 1600€, 600€, 400€, 400€ ja 400€. Mis on palkade aritmeetiline keskmine ja mediaan?

Vastus: Keskmine on 680€, mediaan on 400€.

Ettevõtte keskmine palk on küll 680€, aga 80% töötajatest saab sellest vähem. Kui meid huvitab, kuidas töötajatel läheb, siis keskmise töötaja palk võiks olla parem indikaator.

 

Vaatame mediaanpalka

Statistikaamet küll ei väljasta mediaanpalka, aga EMTA väljastab mediaanväljamakset. EMTA mediaanväljamakse ei ole arvutatud samamoodi kui statistikaamet arvutab palka (erinevused tasuliikides, koormustes ja kuudes). Erinevustega saab lähemalt tutvuda siin.

Minu arust võiks EMTA mediaanväljamakse näidata hästi keskmise eestlase töist sissetulekut.

Nii keskmine palk kui ka mediaan on 15 aastaga jõudsalt kasvanud.

Kuigi keskmise ja mediaani vahe on absoluutarvult nüüd suurem kui 15 aastat tagasi (280€ ja 125€ vastavalt), on suhteline vahe vähenenud. 2002. aasta neljandas kvartalis moodustas mediaanväljamakse 70% keskmisest palgast, 2017. aasta neljandas kvartalis moodustas mediaanväljamakse 78% keskmisest palgast.

Ehk mediaan on kasvanud kiiremini. Eesti mediaanväljamakse on kasvanud 15 aastaga rohkem kui 3,5 korda, samal ajal keskmine palk on kasvanud rohkem kui 3 korda.

Palga absoluutne kasv ei pruugi näidata otseselt suuremat ostujõudu. Hinnad kasvavad ka.

Ostujõu muutuste nägemiseks kohandame mediaanväljamakset tarbijahinnaindeksiga.

Keskmise eestlase ostujõud on rohkem kui 2 korda kasvanud (tumedam joon ülemisel joonisel).

 

Veel mõned märkused

Sama lugeja tõi välja, et kui viimati vaadati mediaanpalka, siis oldi kriisieelse ajaga samal pulgal. Nendelt joonistelt näeme, et kriisieelne mediaanpalk saavutati juba 2011. aastal ja pärast seda on see jõudsalt kasvanud. Kriisieelne ostujõud saavutati alles 2013. aastal.

Siin oleme vaadanud brutopalkasid/-väljamakseid, kuid inimene ikka arvestab oma netopalgaga. Uue maksusüsteemiga võiks mediaani ja keskmise netopalga vahe veelgi väheneda.

 

Selles postitustes kasutasin andmete visualiseerimiseks online-keskkonda datawrapper.de.

Andmed:
Statistikaameti andmebaas (tabelid PA010 ja IA02)
https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/mediaanvaljamakse

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga