Mina hindan kõrgelt Gapminderi organisatsiooni ja tööd, mida nad teevad. Gapminderi loojad Hans Rosling, Ola Rosling ja Anna Rosling Rönnlund kirjutasid raamatu “Factfulness”. Kes on näinud Hans Roslingu mõnda ettekannet, teavad, mida oodata.
Gapminder
Gapminderi eesmärgiks on võidelda teadmatuse vastu kõigile arusaadava faktipõhilise maailmavaatega.
Minu esimene kokkupuude Hans Roslinguga oli gümnaasiumis. Ma käisin TÜ statistika eriala avatud uste päeval ja seal soovitati vaadata videot “No more boring data”.
Praeguseks olen vist näinud kõiki Hans Roslingu videoid. Ta räägib nii hästi, tema juttu toetavad põnevad joonised. Kokku on pandud minu lemmik asjad – andmed, andmete visualiseerimine ja uued teadmised. Mis võiks olla veel parem.
Lisaks videotele pakub Gapminder ka rakendusi, millega saab mängida ja end harida. Üheks rakenduseks on graafikute tegemine, kus saab võrrelda riikide arengut viimase 200+ aasta jooksul. See on rakendus, mis tavaliselt saadab Hansu ettekandeid. Võrdluse aluseks olevate tunnuste valik on lai ja ma olen mänginud selle rakendusega mitmeid tunde.
Teiseks rakenduseks on Dollar Street. Siin saab vaadata, kuidas perekonnad elavad erinevates riikides. Sissetulek mõjutab rohkem kodu väljanägemist kui riik, kus see asub.
Lisaks rakendustele olen kasutanud Gapminderit ka andmeallikana. Nad ise koguvad andmeid vähe, aga nad on kokku koondanud andmed mitmetest rahvusvahelistest andmebaasidest. Ma kasutasin nende andmeid eluigade joonistel.
Raamat “Factfulness”
Gapminderi lehel saab ennast testida, et kas sa tead, mis seisus on maailm. Näiteks palju inimesi elab ekstreemses vaesuses? Kui paljud tüdrukud saavad hariduse? Kui paljud lapsed on vaktsineeritud? Testi tulemused on kehvad või lausa väga kehvad. Testitegijad arvavad, et olukord maailmas on palju halvem, kui see tegelikult on.
Siin teoses toovad autorid välja kümme põhjust, miks inimesed nii arvavad. Lisaks on palju elulisi näiteid ja tegelikke fakte. Väga paljud riigid on läbinud kiired arengud. Enam ei ole “arenenud riigid” ja “arenguriigid”, vaid enamus riike on skaala keskel ja sissetuleku telg tuleb jagada hoopis neljaks.
Raamatus tuuakse välja, miks meil kõigil peaks olema faktipõhine maailmavaade. Näiteks ettevõtjad võiksid näha, et paljudes Aafrika ja Aasia riikides on sissetulekud kõvasti kasvanud ja sealsed inimesed on valmis rohkem tarbima. Need turud sobivad laienemiseks. (Muide, ma isiklikult arvan, et me kõik võiks vähem tarbida.)
PS! Bill Gates ka soovitab seda raamatut. Vaata Bill Gatesi arvamust!
Eesti näide
Raamatu teises peatükis räägib Hans, et mõne põlvkonnaga on tulnud Rootsi väga pikka tee. Täpsemalt rääkis ta, milline oli elu Rootsis tema vanaema, ema, enda ja poja sündides. Sama kehtib ka Eesti kohta. Mina uurisin oma vanavanematelt, milline oli elu nende lapsepõlves. Ajal, mil ei olnud kõigil telefone, mil paljudes majades ei olnud vett, mil pesu pesti käsitsi. Kui Eesti suutis teha lühikese ajaga sellise arengu, siis suudavad seda ka teised!
Helista ka vanavanematele ja uuri, kuidas oli elu nende lapsepõlves.
Järgmisel joonisel on näha nii Rootsi kui ka Eesti arengut 200+ aasta jooksul. Lilla joon on Rootsi, roheline Eesti ja taga kumavad punktid on teised riigid 2018. aastal. Mõlemad riigid on tulnud pika tee.
2018. aasta Eesti on nagu 1992. aasta Rootsi. Kui pildile vajutada, siis saad ise selle jooniga tutvuda.
Ekraanitõmmis Gapminderi lehelt